Andries Mgidi
bekasengumfana wesikolwa ngesikhatsi acala kufulela. Asebenta ngemaholide esikolwa neyise kanye nebantfu labadzala emmangweni wakhe, wenta imali leyanele kutsi atitsengele timphahla takhe tesikolo. Lawo malanga lamadze ashiswa lilanga, abambe tintfo tekwakha luphahla abuka futsi afundza, kwaba sisekelo sako konkhe lokwalandzela.
Lamuhla, i-AMT Thatching Construction iyakha, iyalungisa futsi ibuyisela esimeni lesifanele luphahla lolufulelwe ngekwendzabuko iphindze futsi ifake phasi siyilo semapulanga emakhaya nasetindzaweni tekuhlala ulale kulo lonkhe lelive. Ibhizinisi le leyakhiwe etikwelikhono, bucotfo kanye nemsebenti wetandla lowendluliselwe esitukulwaneni.
Mgidi wafundza kumkhulu wakhe kanye nakuyise, atfutfukisa enta lamasubuciko kuleso nakuleso situkulwane. Bekute sikolwa lesihlelekile saloko. “Yintfo loyifundza ekhaya. Uyifundza ngetandla takho kanye nangesipiliyoni,” kwasho yena.
Loko lokwenta ibhizinisi yaMgidi kutsi igcame kungale kwelizinga lemsebenti wakhe. Wakha i-AMT Thatching yonkhe ngekusebentisa imali yakhe labeyonga, umsebenti ngemsebenti, sabelomali ngesabelomali. “Angizange sengicele hulumende kutsi angisite ngetimali. Kulowo nakulowo msebenti, kunesabelomali, nekutsi ngiko-ke loko lokusigcina sichubekelembili,” kwasho yena njalo Mgidi.
Ucashe tisebenti tesiphelane letisiphohlongo futsi utsatsa bantfu lababili labasebancane ngesikhatsi abaceceshe kabanti tinyanga letisitfupha. Injongo akusiko kubagcina. Kuyindlela yekubakhipha. “Kucecesha akujakwa. Kufanele kutsi bafundze kahle kuze kutsi ngalelinye lilanga bakhone kutimela ngekwabo. Injongo yami kutsi baticalele emabhizinisi abo. Ngifuna kutsi babe nelikusasa.”
Sipiliyoni sinike Mgidi liso lokulukhuni kulifundzisa. Ukhona kubuka luphahla abone tinkinga letitawuba khona ekuhambeni kwesikhatsi. “Ingcweti yekwakha luphahla iyakhona kubona lapho kutawunetsela khona ngembikwekutsi kwenteke. Uyafundza kutsi kufanele uhlole kuphi: etingcengcemeni, etigodzini nasemakhoneni.”
Ukhuluma acondze ngco ngetindlela letijubelako labanye labatitsatsako. “Labanye bantfu bagijimisa imali bese abasayinaki imiyalo. Basebentisa tintfotekufulela letingasito, nekutsi banikati bemakhaya bagcina balahlekelwa yimali lenyenti nangabe loluphahla lungakakhiwa balahlekelwa.”
Luphahla lwakhe lusebentisa emapali lafakwe imitsi yekuwenta kutsi acine aphindze acinisekiswa ngemazinga ekwakha aseNingizimu Afrika, luphahla lolusezingeni lekucala kanye netinhlelo letinemikhakha lemibili lenta kancono bukakadza.
Indlela leya kuloko kudvuma nekwatiwa beyingasiyo lecondzile ngco. Kucala-nje, Mgidi wahlangabetana nekubandlululwa, timo letilukhuni kanye nekucitsa sikhatsi lesinengi akhashane nasekhaya. Bekubakhona tikhatsi lapho bekangaphatfwa kahle khona futsi asebenta emvuleni etfukwa. Kodvwa leto konkhe loko kwamfundzisa kuba nemandla,” kwasho yena.
Utinikele ekuletseni tinsita emakhasimendeni kanye nemsebenti lowentiwe kahle. “Nangabe likhasimende lijabulile, ngiko-ke loko mine lokungifaka umfutfo. Nangicedze kahle umsebenti, ngiyati kutsi angikutsatsi kancane loko.”
Kubantfu labasha labasafuna kutfola kutfola umsebenti, seluleko sakhe sisebaleni: “Beketela. Tsembeka. Cela kahle kusebenta. Ungebi futsi ungacali emanga. Khombisa emakhono akho, inshisekelo lenkhulu yekutsandza umsebenti wakho ngaleyo ndlela umuntfu lomunye utakuncoma.”