Mabasa 2026 Lushicilelo 2

Kusuka ehholeni yelisontfo kuya emtfolamphilo wetilwane

Ngesikhatsi Phumla Dube, lowahamba awela tifundza kute kutsi atfole umfundzate we-HWSETA loncintisanako, sewuphotfule njengalosebenta ngetemphilo yetilwane. Ujoyina situkulwane lesisha sabomake labahola umkhakha wetilwane eNingizimu AfrikaPhumla Dube eva kutsi kunenchubo yekukhetsa lotawutfola lusito lwemfundzate lophelele kutemphilo yetilwane, akazange alindze kutsi ite kuye. Bekute inkhundla yekuheha eMpumalanga, ngako-ke yena nemndeni wakhe bangenela indlela bashayela imoto yabo baya eRustenburg. Imigca lemidze, umncintiswano lomatima, kwaba-nje kanye. Kwakhetfwa-nje  kuphela emakhandidethi lasikhombisa ngalelo langa.

Dube waba ngulomunye wabo.

Umfundzate Wetemphilo Nemkhakha Wemfundvo Wetenhlalakahle Neligunya Lekucecesha ukhokhela kufundza, kuhlala nekudla neluhlelo lwekufundza lweminyaka lemitsatfu iphelele lapha eTsolo Agriculture and Rural Development Institute eMphumalanga Kapa, kususa sihibe setetimali lesivimba bantfu labasha labanengi kutsi bangatenti tifundvo tekulima.

Bekusolomane kungasiyo intfo lebukeka icondzile-nje. Eminyakeni lemibili leyengcile, dokotela wetilwane wefika ngelilanga lemisebenti lengafundzela esontfweni lakhe wakhuluma mayelana nematfupha lakhona macondzana netemphilo yetilwane kanye nemali yahulumende lekhona yekufundzela leto tifundvo. Dube bekasatfutfukisa imiphumela yakhe yetibalo nesayensi ngaleso sikhatsi ngako-ke akazange afaka sicelo sakhe ngekushesha. Kodvwa lolwatiso walugcina kuye. 

Ngekuphuma kwemiphumela wakhe ngemnyaka lolandzelako, wawufuna lomkhankhaso wekuheha wabe uyasukuma utsatsa sinyatselo.

Kuntjintja akuzange kube lula. Kuntjintjela kulesinye sifundza lesehlukile kwakusho lulwimi lolusha, indzawo lengingakayetayeli kanye nekucindzetelwa yikharikhulamu lebeyifuna lokunengi kimi. Kodvwa Dube watetayteta ngekushesha.

Wajoyina licembu lelibhola letandla ngemnyaka wakhe wekucala, wahambela imichudzelwane eNshonalanga Kapa. Ngekuhamba kwesikhatsi watsatsa indzima yebuholi, wasebenta njengalomelele liklasi kwatsi kamuva waba ngumengameli weMkhandlu Lomelele Titjudeni emkhatsini wa-2024 na-nga-2025.

Kutfunyelwa kwakhe kwekwetinyanga letisitfupha Kwekusebenta Lokuhlanganiswe Nekufundza lapha emtfolamphilo wetilwane weMbuso eQueenstown kwenta kuceceshwa kwaphila. Wasebenta kanye nabodokotela betilwane kanye netisebenti taselabhorethi, atfola sipiliyoni lesiphatsekako ekucilongeni nasekwelapheni.

Lomsebenti waphindza futsi wamhlanganisa buso nebuso nemicabango lekhona. Labanye balimi bebalindze basebenti labangemadvodza. “Nawuvela uphindze futsi uletse tisombululo, imicabango iyacala igucuke,” kwasho yena.

Dube utfola ticu temfundvo lephakeme njengencenye yabesifazane labangetulu kwe-60% eklasini, lokungumkhakha lapho besifazane babengca kakhulu ngelinani.

INingizimu Afrika iyachubeka nekulawula kubhedvuka kwesifo sematele, lesitsikamete kuhwebelana ngemfuyo kwaphindze kwatsintsa tindlela tekutiphilisa tasetindzaweni tasemaphandleni. Tingcweti tete-mphilo yetilwane kulindzeleke kutsi tidlale indzima yekuhola embili emikhankhasweni yekugoma, kucaphela kanye nase-mfundveni yebalimi.

Dube uyati kutsi likhono lelwatitsite alikaneli kwenta lowo msebenti. “Angeke-nje umane ufike bese uyagomisa. Bantfu kudzingeka kutsi bavisise kutsi kwentekani nekutsi kungani.” Lwatiso lolungasilo, kwasho yena lungehlulekisa ngisho nesingelelo lesihle kakhulu. 

Emndenini wakhe, kwetfweswa kwakhe leticu temfundvo lephakeme kunesisindvo lesitsite. Wekucala emndenini kutsi alandzele lomkhakha wetemphilo yetilwane futsi unguwekucala kutsi umcimbi wakhe wekwetfweswa kweticu uhanjelwe batali bakhe matfupha. 

Lolwatiso selwetfulelwe nguMkhakha Wetemfundvo Nenhlalakahle Netemphilo Neligunya Lekucecesha.

 
Kute utfole lwatiso lolubanti mayelana neSikhungo SaseTsolo Setekulima Nekutfutfukiswa Kwemmango vakashela: www.tardi.ac.za 
Siphatsimandla Sesikhungo Setemfundvo Setemphilo Setenhlalo Nekucecesha singatfolwa ku: www.hwseta.org.za
General
Share this page