Luhambo lwa
Vonnie Baloyi lwekuya engucukweni lensha ye-cleantech aluzange lucala ehholweni yelabhorethi kodvwa ephusheni.
Baloyi Ungumsunguli weVonnie Projects, ibhizinisi leholwa ngumuntfu wesifazane leseBloempoort, eGroblersdal, eLimpopo ligucula imfucuta yekudla ibe kudla kwemfuyo lokungabiti kakhulu kanye nemabhloki alokubolako lakhiwa ngebulongo bemfuyo.
Ukhumbula umzuzu mbamba lomcondvo ufika kwekucala. “Bengingumlimi wabhatata nga-2023 lapho ngalobunye busuku ngatiphupha ngivuna emantongomane,” kwasho yena njalo. “Ngekushesha, ngancuma kulima emantongomane ngesikhatsi semnyaka lesilandzelako. Kungaleso sikhatsi lapho ngabona khona lelitfuba emfucutweni ye-mkhicito yalokulinywako.”
Ngatifundzisa mine
Imvelaphi yakhe yamenta wabanguloku lokulandzelako. Kukhulela kwakhe eBloempoort, bekahamba emabanga lamadze kuyewutfota-nje tinkhuni tekupheka. Loko lahlangabetana nako akuzange kuphela engcondvweni yakhe. “Loko kwaba nemtselela emphilweni kwangenta kutsi ngicale lebhizimisi ngenca yemphilo lebengiyiphila.”
Baloyi ungumlimi longumakhiniki lotifundzise yena ngekwakhe. Wakha imicondvo lemisha akususela elwatini lwalakwenta ngetandla, hhayi ekuceceshweni lokuhlelekile ngekwetesayensi. “Nginesipiliyoni sekukhinika nekulima. Kwadzingeka kutsi ngitibute munye umbuto: kenje imfucuta yemikhicito yalokulinywako ingaba yini sisombululo kunekutsi ibe yinkinga? Balimi bayahlupheka ngenca yetindleko letiphakeme tekudla kwemfuyo kantsi nemakhaya alwa netindleko letisetulu temandla. Kwenteka njalo-ke kutsi ngivele nalemicondvo lemibili.”
Imikhicito yakhe ilungisa totimbili letinsayeya ngesikhatsi sinye. Kudla kwemfuyo kanye ne kunciphisa tindleko tebalimi. Lamabhloki alokubolako anika emakhaya umtfombolusito loshiphile, nalohlobile wemandla. Kokubili kwakhiwa ngekusebentisa imodeli lesuselwa emmangweni lephindze futsi ibe yindlela yekungenisa imalingena. “Sinemodeli yekutsenga ngekubuyisela emuva emmangweni lapho balimi nemakhaya batsengisela khona iVonnie Projects imfucuta yabo, lokwenta kutsi, kujike, kwakhe lemikhicito lemibili. Sakha imitfombp yemalingena yemimango kodvwa sibe sinciphisa imfucuta,” kwasho yena njalo.
Umklomelo wetebhizinisi
Akukenteki kutsi imiphumela ihlale ingabonwa. Njengalophumelele wabashaya bonkhe emzuluswaneni waseNingizimu Afrika we-Global Cleantech Innovation Programme, utfole R200 000 kuze akhuphule imicondvo yakhe lemisha futsi andzise kufinyelela kwawo.
Loluhlelo, loluchutjwa ngekuhlanganyela ne-Technology Innovation Agency (i-TIA) kanye neNglangano Yekutfutfukisa Timboni Yamhlabuhlangene, yesekela emabhizinisi lamancane, lasemkhatsini kanye nalamancane kakhulu lalungisa tinsayeya tesimomvama selitulu netesimondzawo.
Baloyi wazuza lomklomelo ngesikhatsi seSouth African Innovation Week, umcimbi lobewuhlelwe Litiko Letesayensi, Bucwepheshe Netingucuko Letinsha kanye ne-TIA.