Mabasa 2026 Lushicilelo 2

Kufanele kutsi sivikele futsi sakhe intsandvo yelinyenti emhlabeni wonkhe

Written by The Presidency: Republic of South Africa

Njengaloku Kufanele kutsi sivikele futsi sakhe intsandvo yelinyenti emhlabeni wonkhesilungiselela Lilanga leNkhululeko mhla tinge-27 Mabasa, sinoma ngeluhambo lwetfu lwekujulisa intsandvo yelinyenti kanye nekuchubela embili emalungelo eluntfu abo bonkhe bantfu.

Iminyaka lengemashumi lamatsatfu samukela Umtsetfosisekeleo wetfu lomusha, ummango waseNingizimu Afrika solomane usasegcile elisikweni lemalungelo eluntfu, kubusa kweMtsetfo kanye nekuvakalisa intsandvo yebantfu ngekusebentisa njalo lukhetfo.

Lesesikwentile nalesichubekako kukwenta kulelive kukhetsekile futsi kubonakala kahle kakhulu. Loku kubeka sibopho emahlombe eNingizimu Afrika njengelilunga lwemmango wemave emhlaba lelishukumako ekuchubeleni embili emagugu etfu enhlalo emtsetfosisekelo kudzimate kufinyelele ngale kweminyele yetfu.   

Kungaleso sizatfu-ke kutsi ngitigcabhe ngekumela iNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti emhlanganweni wesine wesihlongoto ‘Sekuvikela Intsandvo Yelinyenti’ eBarcelona, eSpain kulemphelasontfo leyengcile. 

Lesihlongoto setfulwa eBrazil naseSpain nga-2024 kuze kubukanwe nebungoti lobubhekiswe etikhungweni tentsandvo yelinyenti buntsamotje, kwehlukana kakhulu ngemibono emkhatsini wemacembu lamabili, lwatiso lolungasilo kanye naletinye tindlelo tekungavumeli lomunye umbono. Lesihlongoto, lesihlanganisa ndzawonye emave lachamuka emhlabeni wonkhe, sesibe ngulesimcoka ngalokukhetsekile kulesikhatsi. 

Etindzaweni letinengi, intsandvo yelinyenti isebungotini. Imitsetfomgomo yebufelandzawonye, kubambisana kanye nebungani iphoselwa insayeya kuvuka futsi kwemcondvo webuve lomfishane, simongcondvo lesibi kanye nekungavumeli lomunye umbono. 

Kungcubutana netimphi letikhona emhlabeni wonkhe. Letinye taletimphi tiphatselene nekubanga imitfombolusito, bese kutsi letinye tisukela etikhatsini tekubuswa betive letibangwe kuncoba ngebudlova.

Emhlanganweni waseBarcelona, ngatsi angeke sivume kutsi sibindziswe ngebuhonga nangabe sitfunti nemalungelo eluntfu ephulwa.

Sicele Mhlabuhlangene kutsi uticinisekise kabusha etindzabeni temhlaba wonkhe. Kuze kutsi emagugu enhlalo entsandvo yelinyenti achume, tonkhe tikhungo tekubusa temhlaba wonkhe kudzingeka kutsi tiguculwe kabusha kuze kutsi onkhe lamave kanye nebantfu bemhlaba wonkhe bamelelwe. Sekucace kamhlophe bha kutsi imitimba lefanana neMkhandlu Wetekuvikela waMhlabuhlangene ute emandla ekungenelela ekungcubutaneni kanye nasekuvikeleni kubulawa kwebantfu ngebunengi. 

Ligebe lekungalingani ekhatsi kanye nasemkhatsini wetive liyinsayeya lematima entsandvweni yelinyenti. Imitsetfo lesebentako, imitsetfo kanye netikhungo letesekela intsandvo yelinyenti kufanele kutsi ticinisekise kutsi timphilo tebantfu tiyatfutfukiswa. Bonkhe bantfu kufanele kutsi babe nelitfuba lelilinganako lekufaka ligalelo etincumeni letibatsintsako. 

Kungaleso sizatfu sicele baholi kutsi basekele kusungulwa kwePhaneli Yemave Emhlaba lemayelana nekungalingani, letawuhlola letinye tinchubomgomo tekulungisa kungalingani kuze kwatiswe bohulumende, lababhala tinchubomgomo kanye nemmango wemave emhlaba. 

Kusungulwa kwalephaneli kwaba ngulesinye setincomo tembiko wemave emhlaba loyincalakuvela lowakhishwa likomidi letingcweti letitimele live laseNingizimu Afrika lelaligunyata ngesikhatsi seLihhovisi Lebungameli bayo ku-G20. 

Sihlongoto ‘seKuvikela Intsandvo Yelinyenti’ sihambisana nenchubomgomo yetfu wemave angephandle futsi sitimisele ekwesekeleni umsebenti waso. 

Kususwa kwentsandvo yelinyenti kuletinye tincenye temhlaba kuba nemtselela lapha eNingizimu Afrika. Umnotfo wetfu kanye nemmango kuyawuva umtselela wekungcubutana lokungale kweminyele, kungcubutana ngekwetepolitiki yesigodzi lokumatima kanye nekusetjentiswa kwekuhwebelana njengesikhali, lutjalomali ngco lwemave angephandle nelusito.

Kumosheka kwentsandvo yelinyenti kube neligalelo Kumosheka kwawo lamagugu etenhlalo ekulingana, emalungelo eluntfu netinkhululeko letitimphawu temimango lechubekelembili. Lokungatsembi kuyabonakala ngisho nalapha eveni letfu.

Njengaloku sigubha Lilanga Lenkhululeko kuleliviki lelitako, asiphindze futsi stinikele kabusha ekuvikeleni nasekuciniseni intsandvo yetfu yelinyenti.

Kufanele kutsi sichubeke sisebente ngekuhlanganyela kuze sincobe tinsayeya tebuphuya, kungalingani nekungatfutfuki, lokwentela phasi tinzuzo tetfu tentsandvo yelinyenti. Asingahambi ngalendlela yemimango lephelelwe kukholelwa entsandvweni yelinyenti nalogcile kakhulu ekubuseni kwalabo labanemandla kanye nekususwa kwemalungelo eluntfu.

Kumosheka ekwakheni sive lesibumbene lesinelimuva lelivodloke kakhulu, lesinhlalunhlalu kusho kutsi kufanele kutsi intsandvo yetfu yelinyenti siyitsatse njengeligugu futsi sibe yincenye yemzabalazo wekuvikela emagugu enhlalo yentsandvo yelinyenti emhlabeni wonkhe.

Kuvikela intsandvo yelinyenti sekucale kuba nemfutfo. Sekutfola kwesekelwa kakhulu njalo njalo njengebaholi, bohulumende, tinhlangano tetenhlalo netakhamuti seticale kubona kutsi yini lokukhulu lesingalahlekelwa ngiko – nekutsi, njengatsi, kukhombisa kutsi batimisele kwenta lokutsite macondzana nalesimo.

 

Lomlayeto washicilelwa kwekucala mhla tinge-20 Mabasa 2026

General
Share this page